PÖFF: Rooma - lahtine linn

Kõik teed viivad "Rooma-lahtise linna" juurde, kirjutas Jean-Luc Godard omal ajal. Üheks oma lemmikfilmiks on seda nimetanud isegi paavst Franciscus. Vändatud vaid mõned kuud pärast Rooma vabastamist sakslastest, tänavatel, mis kannavad veel sõja jägi, äärmise tehniliste ja rahaliste vahendite nappuse juures, sai sellest Itaalia neorealismi manifest - film, mis võitis neorealismile ülemaailmse tunnustuse. Siit on ammutanud pea kõik alates prantsuse uuest lainest kuni Dogma 95ni. Filmist kiirgab oma aja kohta murrangulist autentsust, ehedust ja vahetust, rahva vastupanust okupatsioonile, kõlbelise puhtuse säilitamisest ebamoraalsel ajal, põhimõtetele truuks jäämisest ja nende reetmisest jutustatakse plahvatusliku energia ja meeldejäävate kujunditega. Ka mõned filmiajaloo kõige ikoonilisemad stseenid on just siit pärit. Ja muidugi tegi see film suureks Anna Magnani, kes võitis hiljem ka Oscari. Koos filmidega "Paisà" ja "Saksamaa aasta null" moodustab "Rooma-lahtine linn" Rossellini sõjatriloogia, mis jõuab esimest korda tervikuna Eesti vaataja ette. Tiit Tuumalu Režissöör Roberto Rossellini Stsenarist Sergio Amidei, Federico Fellini, Roberto Rossellini Osades Aldo Fabrizi, Anna Magnani, Marcello Pagliero, Vito Annicchiarico, Nando Bruno, Harry Feist, Giovanna Galletti, Francesco Grandjacquet, Maria Michi, Carla Rovere Produtsent Giuseppe Amato, Ferruccio De Martino, Rod Geiger, Roberto Rossellini Operaator Ubaldo Arata Muusika Renzo Rossellini