Must tulp

Eelmisel aastal lahkus meie hulgast armastatud näitleja Alain Delon (1935-2024), ent tema filmipärand elab igavesti. Delon sisenes kinomaailma 50ndatel, suurema tuntuse saavutas 60ndatel. Filminädal algab 5. märtsil, programmi kuuluvad kuus filmi, mis toovad esile Deloni mitmekülgse talendi eri žanrite raames. See saab olema üks erakordne nostalgia rännak, millest iga film on omaette vaatamist väärt elamus ja loodud just suurel ekraanil nautimiseks. "Must tulp" (La Tulipe noire, 1964). Rež. Christian-Jacque Aadlik Guillaume de Saint Preux (Alain Delon) on enamasti ontlik aristokraat, aga vahel paneb ette musta maski ja kehastub Mustaks tulbiks, kes röövib paljaks oma seisusekaaslasi. Kui ühel metsaläinud reidil Must tulp mõõgaga märgi näkku saab, siis tundub tema tuvastamine ja tabamine vaid aja küsimus, aga Guillaume’il on varuks veel üks trump. Alexandre Dumas’ samanimelise romaani järgi vändatud (aga sisuliselt vaid sama peakirjaga) jantkomöödia „Must tulp“ pole 60 aastat pärast valmimist päris oma endises värskuses, küll aga on film tähendusväärne kinoajaloo seisukohast, sest lisaks menule Prantsusmaal kujunes sellest välja ka mega hitt NSV Liidus, ka Eestis. 1970. aastal kinolevisse jõudes kogus film laialt nõukogudemaalt kokku 47.8 miljonit vaatajat! Film toodi uuesti välja 1984. aastal ja seda saatis samasugune edu. Retooriline küsimus: Mis saab olla ekraanil parem Alain Delonist? Õige vastus: kaks Alain Deloni. Kellel aga sellestki veel vähe, või näiteks välja otsida 1975. aasta Zorro, kus Delon kehastub juba veidi kuulsamaks maskis meheks. „Zorro“ oli üks esimesi lääne filme, mida näidati ka kommunistlikus Hiinas, kus see kogus kogunisti 70 miljonit vaatajat, Rumeenias aga toodi ekraanile ilmselt „Musta tulbi“ edust kannustatuna oma filmikangelane Kollane roos. Nii et Deloni „maskis mehe“ alter ego on olnud rekordiliselt edukas kommunistlike diktatuuride seas. / Tristan Priimägi / Alain Deloni filmipäevade toimumist toetavad Prantsuse Instituut Eestis ja Kultuurkapital.