Eesti kinode külastatavuse langus (2019–2023): põhjused ja analüüs
Eesti kinod kogesid järsku külastatavuse langust – peaaegu 3,7 miljonilt külastuselt 2019. aastal umbes 1,4 miljonini viimastel aastatel. See aruanne uurib viit võimalikku languse põhjust – COVID‑19 pandeemia, majanduskriis, sõda Ukrainas, filmide kvaliteet/atraktiivsus ning voogedastuse kasv – ja hindab, millised tegurid on andmetega toetatud ning millised põhinevad pigem tähelepanekutel. Kõik järeldused keskenduvad ainult Eestile, tuginedes ametlikule statistikale ja usaldusväärsetele tööstuslikele kommentaaridele.
COVID‑19 pandeemia ja piirangud
COVID‑19 pandeemia avaldas kohest ja põhjalikult dokumenteeritud mõju kinode külastatavusele Eestis. Valitsuse piirangud ja terviseohud sundisid kinosid 2020–2021 periooditi sulgema ja külastajate arvu piirama, põhjustades järsu külastuste languse. Statistikaameti andmetel vähenes kino külastuste arv 2019. aastast 2020. aastani poole võrra (3,7 miljonilt ~1,8 miljonile) ja 2021. aastal oli kõigest 1,39 miljonit külastust – madalaim näitaja viimase 16 aasta jooksul. See 2,3 miljoni külastuse langus (2,7-kordne vähenemine) on selge COVID‑19 pandeemia andmetega kinnitatud mõju. Külastuste langus korreleerub otseselt lukustuste ja mahupiirangute ajaga, pakkudes kindlaid tõendeid, et pandeemia oli esmase languse peamine põhjus.
Lisaks üldisele külastuste arvule oli pandeemia ajal kättesaadavaid filme vähem. Suured stuudiod lükkasid esilinastusi edasi ja kohalik tootmine aeglustus. 2021. aastal näidati Eesti kinodes 299 filmi, 37% vähem kui 2019. aastal. "Sotsiaalse isolatsiooni, ettevaatlikkuse ja kultuuritegevustes osalemise võimaluste vähenemise" tõttu jäi paljudel eestlastel kodus käimine harjumuseks. See tõi kaasa massiivse lühiajalise languse, mida statistika ja ametlikud aruanded kindlalt toetavad, tehes COVID‑19-st kõige kvantifitseeritavama teguri külastuste languses.
Majanduskriis ja inflatsioon
Raske majandusolukord 2022–2023. aastal on veel üks tegur, mida mainitakse kinode külastuse languse põhjuseks. Eestis kogeti hüppelist inflatsiooni (tipp üle 23% 2022. aastal), mis ületas oluliselt palgakasvu. See tekitas elukalliduse kriisi, mis tõenäoliselt kärpis tarbijate vaba aja kulutusi. Keskmine kinopileti hind tõusis 2021. aasta €5,93-lt 2022. aasta €6,99-le – 18% kasv ühe aasta jooksul –, peegeldades osaliselt kõrgemaid energiahindu ja üldist inflatsioonisurvet. Reaalsete sissetulekute vähenemisega suutsid vähemad inimesed endale lubada sagedasi kinokülastusi või eelistasid odavamaid meelelahutusvõimalusi.
Mainekad allikad Eestist seovad majanduslanguse otseselt kinokülastuste vähenemisega. Eesti Filmi Instituudi (EFI) analüütik märkis, et "külastuste langus on tõenäoliselt tingitud mitmest tegurist, sealhulgas raskest majanduslikust olukorrast...". Kuigi on raske täpselt hinnata, kui palju külastusi majanduslike tegurite tõttu "kaduma läks", viitab püsiv külastuste puudujääk (kuni ~35% alla pandeemiaeelse taseme 2022. aastal) sellele, et rahalised piirangud mängisid olulist rolli. Seda tegurit toetavad andmed inflatsiooni ja piletihindade kohta, koos ekspertide kommentaaridega, mitte lihtsalt oletused.
Sõda Ukrainas ja avalik ebakindlus
Ukraina sõda, mis algas 2022. aasta alguses, ei põhjustanud küll Eestis kinode sulgemist, kuid aitas kaasa "üldise globaalse ebakindluse" õhustikule, mis võis mõjutada kinokülastust. Eesti, olles konfliktile nii geograafiliselt kui poliitiliselt lähedal, koges suurenenud ärevust ja majanduslikke tagajärgi (näiteks energiakandjate hindade tõusu) sõja tõttu. EFI analüütik mainis koos majandusteguritega ka ülemaailmset ebakindlust kui külastuste languse põhjust.
Oluline on märkida, et sõja mõju on kaudne ja raskesti mõõdetav, erinevalt pandeemiasulgemistest või piletihindadest. Puuduvad konkreetsed andmed, mis eraldaksid sõja otsese mõju kinode külastatavusele. Siiski võimendasid sõjast tulenevad tegurid – kõrged energiahinnad ja ettevaatlikkuse meeleolu – tõenäoliselt majanduskriisi ja vähendasid valmisolekut meelelahutustegevustes osalemiseks.
Kokkuvõttes on Ukraina sõja mõju peamiselt kvalitatiivne. Eksperdid viitavad sellele kui ebamugava õhkkonna tekitajale, kuid külastuste andmed ei võimalda otseselt seostada X% langust sõjaga. Mõistlik on öelda, et sõda süvendas majanduslikke raskusi ja avalikku muret, mitte ei olnud iseseisev ja kvantifitseeritav põhjus.
Filmide kvaliteet ja pakkumise atraktiivsus
Mõned vaatlejad on esitanud küsimuse, kas filmide kvaliteedi või atraktiivsuse langus võis kaasa aidata külastajate vähenemisele. See tegur hõlmab nii kino repertuaari valikut kui ka seda, kui kaasahaaravad filmid olid. Tõendid on siin segased ja peamiselt kvalitatiivsed.
Ühelt poolt oli 2022. aastaks uute filmide arv kinodes taastunud pandeemiaeelsele tasemele, mistõttu pakkumise puudust polnud. Suured rahvusvahelised hittfilmid (No Time to Die, Top Gun: Maverick, Avatar: The Way of Water, Barbie) linastusid Eestis ja äratasid suurt huvi. Teisalt on tööstusanalüütikud viidanud, et mõnel aastal polnud filmivalik nii tugev kui varem. EFI esindaja Eveli Raja märkis, et 2023–2024 külastatavust mõjutas "ka filmide valik".
Filmide kvaliteedi kohta kindlaid andmeid pole – atraktiivsus on subjektiivne. Siiski võib sisutrendide põhjal järeldada teatud mõju. Näiteks 2019. aasta rekordiline külastatavus oli seotud erakordselt populaarsete filmide, sealhulgas kohaliku ajaloolise draamaga, mis müüs üle 250 000 pileti. Pandeemia-aastatel oli vähem kohustuslikke kassahitte, ning isegi kui pakkumine normaliseerus, võis frantsiisiväsimus või uudsuse puudumine osa potentsiaalsetest külastajatest koju jätta.
Kokkuvõttes on filmide kvaliteedist tingitud langus pigem tähelepanek kui mõõdetud fakt. See tegur võib olla sekundaarne, aeglustades taastumist, kuid pole tõestatud kindlate andmetega.
Voogedastusteenuste kasv
Voogedastusteenuste populaarsuse kasv on laialdaselt arvatud olevat tõrjunud publikut traditsioonilistest kinodest, eriti pärast 2020. aastat. Pandeemia ajal pöördusid eestlased rekordiliselt koduse voogedastuse poole, ja paljud jätkavad seda harjumust. 2022. aasta uuring näitas, et peaaegu 75% eestlastest oli kasutanud vähemalt ühte voogedastusteenust, enamik neist regulaarselt. Sellised platvormid nagu Netflix, Elisa Huub, ERR-i Jupiter ja Viaplay kogusid kiiresti populaarsust.
Eesti analüütikud seostavad voogedastust otseselt kinokülastuse vähenemisega. Statistikaamet teatas, et voogedastusteenuste kasutamine "kasvas pandeemia ajal" ja "näib olevat mõjutanud kinokülastatavust". On olemas konkreetseid andmeid voogedastuse kasutuse kohta ja täheldatud vastupidine seos: kui voogedastus kasvas, kahanes kinokülastatavus.
Kuigi täpset asendusmäära (mitu kinokülastust kodus vaatamisega asendati) on raske määrata, toetavad voogedastuse mõju tugevalt tööstuslikud kommentaarid ja tarbijauuringud. Eriti mõjutas see harvemaid kinokülastajaid, kes nüüd eelistavad Netflixi või Disney+ kodus.
Järeldused
Eesti kinode külastatavuse järsk langus 2019–2023 oli mitme põimunud teguri tulemus:
- COVID‑19 pandeemia: Esmane languse põhjustaja, kinnitatud tugeva andmestikuga.
- Voogedastusteenuste kasv: Oluline postpandeemiline muutus, tugevalt andmetega toetatud.
- Majanduskriis (inflatsioon ja sissetulekute vähenemine): Märkimisväärne mõju külastatavuse edasisele madalseisule.
- Ukraina sõda: Kaudne mõju läbi ebakindluse ja majanduslike raskuste.
- Filmide kvaliteet/atraktiivsus: Sekundaarne tegur, subjektiivne hinnang, mitte kindlalt tõendatud.
Allikad:
-
Statistikaamet – iga-aastane kinokülastuste statistika ja analüüs
-
Postimees
-
ERR News
-
The Guardian
-
The Baltic Guide / ERR – 2022. aasta kinokülastuste ja inflatsiooni mõju
-
Elisa uuring läbi Broadband TV News – voogedastusteenuste kasutamine Eestis
-
Sirp